Kiire rahaline abi Eestis väikese sissetulekuga inimesele

Kui raha ei jätku üüriks, toiduks või ravimiteks, tundub kiirlaen sageli kõige lihtsam lahendus. Eestis on aga väikese sissetulekuga inimestele mitu toetust ja teenust, mida tasub enne laenamist kasutada: need ei pea tagasi maksma ning paljud neist korraldab sinu enda kohalik omavalitsus.

See juhend on mõeldud töötule, väikese pensioniga inimesele, üksikvanemale ja kõigile, kelle eelarve on pingul. Siit leiad, kust abi küsida, milliseid dokumente ette valmistada ja kuidas vältida pettureid.

Alusta kohalikust omavalitsusest

Esimene samm on pöörduda oma valla- või linnavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi vastutab just omavalitsus selle eest, et abivajaja saaks nõu ja vajaliku toe. Sotsiaaltöötaja hindab olukorda ja oskab öelda, milliseid toetusi ja teenuseid sinu kodukohas pakutakse.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on mõeldud perele või üksi elavale inimesele, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude tasumist jääb alla kehtiva toimetulekupiiri. Taotlus esitatakse omavalitsusele, tavaliselt iga kuu uuesti, koos eluasemekulusid ja sissetulekuid tõendavate dokumentidega. Toetuse suurus ja piirmäärad muutuvad, seega küsi kehtivaid summasid otse omavalitsusest või riigiportaalist.

Täiendavad ja ühekordsed toetused

Paljud omavalitsused maksavad oma eelarvest ühekordseid toetusi, näiteks ootamatute ravikulude, prillide, küttepuude või koolitarvete jaoks. Tingimused erinevad oluliselt valdade ja linnade vahel, seega tasub küsida konkreetselt.

Riiklikud hüvitised ja toetused

• Eesti Töötukassa: kui jäid tööta, registreeru töötuna võimalikult kiiresti. Sõltuvalt töötamise ajaloost võid saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, lisaks karjäärinõustamist ja koolitust.
• Sotsiaalkindlustusamet: maksab peretoetusi, pensione ja puudega inimese toetusi. Kontrolli, kas oled kõik endale ette nähtud toetused taotlenud.
• Vajaduspõhine peretoetus: väikese sissetulekuga lastega peredele mõeldud toetus, mille saamise eelduseks on tavaliselt toimetulekutoetuse saamine.

Paljusid taotlusi saab esitada riigiportaali eesti.ee kaudu ID-kaardi või Mobiil-ID-ga.

Tasuta võlanõustamine

Kui rahapuudus on tingitud kogunenud võlgadest, küsi omavalitsuselt võlanõustamisteenust. Võlanõustaja aitab koostada eelarve, sorteerida võlad tähtsuse järgi ja pidada läbirääkimisi võlausaldajatega. See on palju odavam lahendus kui uue laenuga vana katmine. Kui olukord on väga raske, on võimalik taotleda ka füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist kohtu kaudu.

Toiduabi ja heategevus

Eesti Toidupank jagab partnerite kaudu toidupakke abivajajatele; sageli suunab sinna sotsiaaltöötaja. Abi pakuvad ka kogudused, Punane Rist ja kohalikud mittetulundusühingud. Lastega pered võivad küsida tuge ka kooli sotsiaalpedagoogilt.

Eluase, elekter ja küte

Kui suurim mure on üürivõlg või kommunaalarve, räägi kõigepealt üürileandja, korteriühistu või energiaettevõttega. Paljud ettevõtted nõustuvad maksegraafikuga, kui võtad ühendust enne, kui võlg on suureks kasvanud või teenus välja lülitatud. Kirjuta kokkulepe alati üles ja hoia koopiat. Samal ajal küsi omavalitsuselt, kas eluasemekulusid saab arvestada toimetulekutoetuse taotlemisel, sest just need kulud mõjutavad toetuse suurust kõige rohkem.

Kui oled kaotamas kodu, teavita sellest kohe sotsiaaltöötajat. Omavalitsus saab aidata otsida ajutist eluaset ja suunata sind vajaliku abini, kuid mida varem ta olukorrast teada saab, seda rohkem on võimalusi.

Kuidas taotlus kiiresti ette valmistada

Sotsiaaltöötaja aitab kõige kiiremini siis, kui tal on vajalik info kohe käes. Võta kaasa isikut tõendav dokument, viimaste kuude pangakonto väljavõte, üürileping või muu eluasemekulusid tõendav dokument ning arved, mis on tasumata. Kui oled töötu, too kaasa ka Töötukassa otsus või registreerimise kinnitus. Kirjelda ausalt, mis juhtus ja mida vajad kõige kiiremini: toitu, ravimeid või konkreetse arve tasumist.

Eriolukorrad: pensionär, üksikvanem, noor

• Väikese pensioniga inimene: uuri Sotsiaalkindlustusametist, kas sul on õigus üksi elava pensionäri toetusele või muule lisale, ning küsi omavalitsuselt koduteenuse ja transpordi abi kohta.
• Üksikvanem: kui teine vanem ei maksa elatist, saab taotleda elatisabi. Kontrolli ka lastetoetusi ja vajaduspõhist peretoetust.
• Noor või õpilane: kooli sotsiaalpedagoog ja noortekeskus oskavad suunata õigesse kohta; õppimise ajal tasub uurida ka õppetoetusi.

Kontrollnimekiri enne laenamist

• Kas olen rääkinud oma omavalitsuse sotsiaaltöötajaga?
• Kas olen taotlenud toimetulekutoetust või ühekordset toetust?
• Kas olen registreerinud end Töötukassas, kui olen töötu?
• Kas olen küsinud üürileandjalt või energiaettevõttelt maksegraafikut?
• Kas olen küsinud võlanõustamist?
• Kas lähedastelt intressita laenamine kirjaliku kokkuleppega on võimalik?

Pettuse ohumärgid

Ole ettevaatlik, kui keegi lubab toetust või laenu, kuid küsib enne raha "teenustasu" või "kindlustuse" eest. Ükski ametiasutus ega usaldusväärne laenuandja ei küsi ettemaksu. Ära jaga oma pangalingi andmeid ega PIN-koode sotsiaalmeedias pakkumisi tegevatele inimestele. Kahtluse korral helista ise ametlikul numbril asutusele, mitte sõnumis antud numbrile.

Kui toetustest ei piisa ja kaalud siiski laenu, loe meie juhendit laenust väikese sissetulekuga inimesele, kus selgitame krediidi kulukust, maksehäireregistrit ja ohutumaid valikuid.